Seoses eriolukorraga muutis valitsus lõpueksamite sooritamise sellel aastal vabatahtlikuks. Tänu võimalusele valida on ka meie koolis õpilasi, kes riigieksameid ei tee. Oma loos püüame ise abiturientidena saada selgust, miks koolilõpetajad eksameid teha otsustasid või neist loobusid.

Algselt pidi Paide Gümnaasiumis eksameid sooritama 52 abiturienti. Eesti keele eksamile läksid aga sel aastal hoopiski 46 õpilast ehk loobusid 6 noort. Matemaatikaeksamit teevad sel reedel 38 õpilast ehk loobujaid on 14, neist enamik kitsast matemaatika rühmast. Võib küsida, miks ja kellele üldse sel aastal lõpueksamid vaja on. Tegelikult aga mängivad nende tulemused suurt rolli gümnasistide edasises elus ning neid on meie hinnangul mõistlik teha mitmel põhjusel.

Esiteks, riigieksamite tulemused ei aegu. Neid saab kasutada ka aastate pärast ülikooli kandideerides. Teiseks, eksamite tegemine gümnaasiumi lõpus on oluliselt lihtsam kui aasta või paar hiljem. Juhul, kui midagi viltu läheb, saab eksameid alati uuesti teha. Kolmandaks, mitmetes nii Eesti kui ka välismaa ülikoolides kehtib lävendipõhine vastuvõtt, mis tähendab, et sõltuvalt erialast on vajalik kas laia matemaatika, eesti keele või ka mõlema eksami tulemus. Kuigi haridus- ja teadusministeerium on seoses eriolukorraga andnud abiturientidele võimaluse eksameid mitte teha, on see siiski soovituslik. Riigieksamid soovitatakse kindlasti teha juhul, kui on plaanis edasi õppida erialal, kus nõutakse sisseastumisel eksamite tulemusi.

Õpilastel, kes otsustasid eksamite tegemisest loobuda, tuli sihtasutusele Innove sellest teada anda 11. maiks. Algselt pidid eksamid toimuma aprillist maini. Eesti keele riigieksam toimus 29. mail ning matemaatika tuleb 5. juunil. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil ja õpilastele väljastatakse elektroonilised tunnistused hiljemalt 1. juulil. Eksameid on võimalik sooritada ka tulevasel sügisel. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei toimu. Küll aga on inglise keele eksami asemel gümnasistidel võimalus sooritada Cambridge’i eksam, mille kaudu saab õpilane samuti oma keeletaseme sertifikaadi.

Innove kirjutas selleks aastaks neljaleheküljelise juhendi, kuidas peavad koolid eksameid korraldama. Muidugi tuleb kinni pidada juba varasemalt kehtestatud reeglitest: hoida nii 2-meetrist vahet kui ka puhastada käsi desinfitseerimisvahendiga. Lisaks sellele peavad eksamiks kasutusel olevad ruumid paiknema kas maja eri korrustel või tiibades.

Paide Gümnaasiumi õppenõustaja Heidi Antons ütles, et koolid peavad lähenema selle perioodi ettevalmistamisel loominguliselt. „Meieni on jõudnud info, et õpilased võivad viibida klassis ka suurema rühmaga kui kümme õpilast. See on lubatud ainult juhul, kui kasutatakse võimlat või aulat, kus on piisavalt ruumi. Meie kool ilmselt seda võimalust ei kasuta ja teeb eksamid eri klassides, kuid mulle teadaolevalt on koole, kes valmistuvad ka teisiti.“ Antonsi sõnul on eksam väga närvesööv sündmus ja sellises olukorras on oluline piisav hapnik. Seega on maskide kandmine eksami tegijatele vabatahtlik, mitte kohustuslik.

Abiturient Rait arvab selle aasta riigieksamite korraldustest nii: “Minu meelest on õige, et sellel aastal on riigieksamid vabatahtlikud. Just sellepärast, et koroonaviirusest tuleneva eriolukorra tõttu oli kodune distantsõpe just abiturientidele suur karuteene, sest ei saanud eksamiteks piisavalt korrata normaaltingimustes.” Lisaks arvab ta, et sel aastal eksamite mittetegemine võib tulevikus elu keerulisemaks teha. Kunagi ei või teada, millal tulemusi võib vaja minna ja eksamitega seoses on Raidi arvates see ainult kohaleminemise vaev. Pigem teha praegu eksam ära oma värskete teadmistega, kui hiljem eraldi selleks õppida ja pingutada. Küll aga ütleb ta, et need, kellel on tulevikus kindel siht ees ja teavad, et neil tulevikus eksamitulemusi vaja ei lähe, on teinud neist loobumisega õige otsuse. Samuti mõistab lennukaaslasi, kes eksameid lihtsalt sellepärast ei tee, sest nad ei saa aru ja pole iseendis kindlad.

Abiturient Marol tunneb ennast eksami osas ebakindlalt, sest distantsõppel oli palju raskem aru saada erinevatest teemadest, kui koolis õppides. ,,Ma valisin ainult kooli aineeksami, sest tean, mida teha tahan ja lähen ülikooli keskmise hinde alusel. Arvan, et on endale ülearuste pingete peale panemine riigieksamite näol mõttetu, sest otseselt ei ole mul neid vajadust teha,” lisab ta.