Koolimotivatsioon

Kuidas suveni vastu pidada?


Hans Artur Ehman

Peatoimetaja

Lõpeb veebruari kuu. Kuigi kalendrisse vaadates näib kooli lõpp juba käeulatuses olevat, kõigest mõned kuud veel, siis füüsika tunnis kella kiigates tundub see kättesaamatult kaugel. Eesti ilm, vähesed unetunnid, kuhjuvad tööd ja kohustused – kõik annavad motivatsioonile tugeva põntsu.

Minu näide õpimotivastiooni langemisest:

Alustasin kooliaastat tahtmisega enam-vähem nelja-viielisena püsida. Õppisin, käisin enne kooli jooksmas ning lugesin raamatuid. Praegune seis on kõvasti nukram: hüppan 50 protsendilise töö peale rõõmust lakke, hea kui kuuenda äratuse peale ülesse saan ning raamatut pole tükk aega õnnestunud kätte võtta. Tegelikult oli nii juba septembri lõpuks. Kindlasti pole ma ainus.

Keskkool on kõige vingem aeg meie elus. Meid ümbritsevad iga päev head sõbrad. Kool on loonud oma õpilastele suurepärased võimalused. Veel ei pea tööl käima ega möllama keeruliste kohustustega. Patt oleks raisata seda aega halbade õpitulemuste pärast stressides.

Mida muuta, et tee suveni helgem oleks?

  1. Mõtle, miks Sa koolis käid. Miks Sa siia tulid? Milline on Su unistuste töö? Milliseid oskuseid Sul selleks vaja läheb? Koolist saad juba praegu nii palju selleks õppida. Erinevad loengud, mälumängud, üritused ning muidugi tunnid – kõik need on head võimalused. Võta nendest viimast.
  2. Piisavalt (ja rohkem) magamine. See vist ongi kõige lihtsam tee motivatsioonini. Proovi magada 8-9 tundi. Mõned soovitused neile, kellel õhtul und ei tule: ära 30 minutit enne magama minemist ekraane vaata; säti enda magama mineku aeg iga päev samaks ning toitu hästi.
  3. Nädalavahetusel tõsiselt puhkamine ja viimast võtmine. Millal Sa viimati pühapäeva õhtul tundsid, et nüüd olen ma tõsiselt puhanud? Mina pole seda kahjuks ammu tundnud. Nädalalõpp on puhkamiseks. Maga, jookse, vaata filme – tee täpselt seda, mis meeldib. Kui aga mõtted otsa saavad, siis otsi siit lehest ülesse Mia Laureli lugu “5 viisi nädalavahetuse veetmiseks”. Kindlasti leiad midagi sobivat.
  4. Tule ühel päeval (soovituslikult iga nädal) kooli ilma telefonita. Tunnis keskendumine saab kohe palju lihtsamaks. Suhted õpetajatega paranevad ka kindlasti. Lisaks on vahelduseks mõnus saada välja infomürast, mis ründab meid iga sõnumi ja teatega ekraanil. Kui telefoni koju jätmine saab alustuseks liiga raske olema, siis pane nutifon tunni ajal vähemalt kotti. See mõjub hästi.
  5. Pane kokku grupp sõpradest ja õppige koos. Saate arutada, juttu rääkida, üksteist õpetada. Teiste õpetamine pidavat ju õppimiseks parim moodus olema. Kui oled osav keemiliste võrrandite tasakaalustamisel, Su üks semu oskab kirjavahemärke õigesti paiguada ning kolmas lihtsalt nalja teha, saate kokku suurepärase meeskonna.
  6. Ole füüsiliselt aktiivne. Tule jala kooli, mine ujuma, jookse, mängi piljardit. Viibi vähemalt 30 min päevas värskes õhus. Päevadel, mil ma hommikul jooksmas käin, tunnen end mitu korda energilisemana kui päevadel, mida alustan voodis lösutades.
  7. Söö hästi. “Tervislikus ja töökus on edukuse alused,” ütles meie koolis loengut andmas käinud Erik Orgu. Valmista endale midagi tervislikku. Otsi mõni maitsev retsept ja vaarita köögis terve õhtu. Pane hea muusika mängima, laula, kata laud, naudi. Eriti vinge oleks, kui kaasad sellesse ka mõne pereliikme.
  8. Premeeri ennast. Pane omale massaaži aeg kirja, mine spaasse, veeda aega sõpradega. Olgu nende hinnete või muredega, kuidas on, Sinu enda heaolu peaks olema Su suurim prioriteet. Ära seda unusta!

Kolmandal märtsil käis meie koolis loengut pidamas Eesti edukaim naisettevõtja ja eduka IT-firma Testlio asutaja Kristel Kruustük. Testlio on üleilmne tarkvara testimise platvorm, mis kuulub oma valdkonnas täielikku maailma tippu. Testlio kliendid on olnud näiteks NBA, Snapchat ja paljud teised.

Uurisin Kristeli käest, mida tema koolimotivatsioonist arvab.

Kuidas hoiate Teie end motiveerituna?

Mind on terve elu hoidnud motiveerituna inimesed minu ümber, minu missioon, eesmärgid ja vōimalus ühiskonda positiivselt panustada. Kui motivatsiooni pole, siis järelikult tuleb midagi oma elus muuta.

Mida soovitate gümnasistile?

Ärge kartke! Ma kuulen inimestelt koguaeg, et nad kardavad. Kardavad vōtta vastu otsuseid minna IT'd ōppima, kolida Eestist ära ja nii edasi. Tihti takistab inimesi hirm ebaōnnestumise ees, aga mōelge selle peale, et ebaōnnestumised on üks suur osa elust. Iga ebaōnnestumine ōpetab meile midagi positiivset. Nii et kui sul on liiga vähe feile elus, siis muuda midagi. Ausalt, nii koged palju pōnevamat, ägedamat ja täisväärtuslikumat elu. Kōik algab sinust endast.


Primad matemaatika riigieksamiks valmistumas.

Foto: Jarmo Laanetu